Retriiverite tõukatsete reeglid
allikas www.retriiverid.ee

SISUKORD
I Reeglite üldsätted
1. Osalemisõigused
2. Registreerimisavalduste tagasilükkamine ja koerte kõrvaldamine
3. Katsete edasilükkamine või ärajätmine

II Retriiverite tõukatsete reeglid
1. Tõukatsete eesmärk
2. Hinnatavad omadused
3. Katse sooritamine
4. Saak
5. Tõukatse hindamise põhimõtted

A. Retriiverite tõukatsete sooritamise juhend
1. Üldist
2. Katsete korraldamine
3. Soorituste kirjeldus

B. Juhised retriiverite tõukatseid hindavale kohtunikule
1. Üldist
2. Omaduste hindamine

I REEGLITE ÜLDSÄTTED
1. OSALEMISÕIGUSED

Retriiverite tõukatsetes saavad osaleda EST registreerimis- ja vaktsineerimistingimused täitnud retriiveritõugu koerad, FCI liikmesorganisatsioonides registreeritud ja välismaalaste koerad, kes on vähemalt kaheksa (8) kuu vanused.

Katsetest ei saa osa võtta:
- haige koer
- emane koer, kel on jooksuaeg
- tiine emane koer 30 ööpäeva enne ja 42 ööpäeva pärast poegimist
- võistlust hindava kohtuniku või korraldajate koerad

Katse korraldustoimkond ja kohtunik peavad kontrollima iga koera osalemisõigust.

Katse korraldustoimkonnal on õigus piirata osavõtvate koerte arvu EKL reeglite järgi, kui katse organiseerimine seda nõuab.

Koera omanikule antakse katsetele pääsemisest teada kiiresti pärast registreerimise lõppu.

Katsete taotlemist, korraldamist, kohtunike kutsumist, kohustusi, õigusi ja protesti esitamist puudutavates küsimustes järgitakse EKL kehtestatud reegleid.

2. REGISTREERIMISAVALDUSTE TAGASILÜKKAMINE JA KOERTE KÕRVALDAMINE

1. Pärast väljakuulutatud registreerimistähtaja lõppemist registreerimisavaldusi vastu ei võeta.
2. Registreerimised kehtivad vaid siis, kui on makstud osalustasu. Välisosalejatel võib lubada maksta kohapeal enne katsete algust ning neil tuleb maksta kõigi registreeritud koerte eest sõltumata sellest, kas koer on kohal või mitte, välja arvatud punktis 3. märgitud juhul.
3. Registreerimistasu korvatakse ainult juhul, kui osalemisest loobumisest on katse korraldustoikonnale teatatud kirjalikult vähemalt viis (5) päeva enne katset.

3. KATSETE EDASILÜKKAMINE VÕI ÄRAJÄTMINE

1. Kui korraldustoimkond otsustab katsete toimumiskuupäeva mõjuval põhjusel muuta, tuleb sellest teavitada kõiki asjaosalisi.
2. Registreerunud koeraomanikel on õigus nõuda osalustasu tagastamist kaheksa (8) päeva jooksul alates eeltoodud teavitamisest.
3. Kui registreerimistasu pole tagasi nõutud, siis kehtib see katsete toimumise uuel kuupäeval.
4. korraldustoimkond jätab endale alati õiguse tühistada katsed ning tagastada sel juhul osalemistasud registreerunutele.

II RETRIIVERITE TÕUKATSETE REEGLID
1. TÕUKATSETE EESMÄRK

Tõukatsete eesmärk on tuvastada, kas koera iseloom on omane retriiveritõule ning kas koeral on eeldusi, mis võimaldavad teda koolitada pisisaagi toomiseks ja/või retriiverite jahikatseteks. Koera hinnates arvestatakse jahiomadusi puudutavaid aretuslikke eesmärke.

2. HINNATAVAD OMADUSED

Sotsiaalne käitumine, suhtumine võõrastesse inimestesse ja koertesse
Retriiverid on koostööhimulised, iseloomult erinevate olukordadega kohanevad ja tarmukad jahikoerad.

Enesekindlus ja algatusvõime
Retriiverid lahendavad neile antud ülesanded kindlameelselt ja omaalgatuslikult.

Reageerimine püssilasule
Retriiverid on (püssi)lasu kõlades rahulikud, keskendunud ja hääletud.

Otsimistahe
Retriiverid otsivad iseseisvalt, tõhusalt ja tempokalt kuni saagi leidmiseni või ärakutseni.

Äratoomistahe
Retriiverid haaravad saagi omaalgatuslikult.

Äratoomishaare
Retriiverid hoiavad saaki pehme haardega, kindlalt ja seda rikkumta.

Äratoomine
Retriiverid toovad saagid reipalt, otsejoones juhile, eelistatavalt kätte.

Ujumistahe
Retriiverid töötavad meelsasti vees.

Koostöö
Retriiverid tahavad teha koostööd oma juhiga.

3. KATSE SOORITAMINE

Kohtunik hindab koera sooritust sotsiaalse käitumise, vee-, otsimis-, äratoomis- ja jäljetöö põhjal.
Soorituse alguses võib hoida koera rihma otsas.

Sotsiaalne käitumine
Katse alguses jälgib kohtunik koerte käitumist umbes kuuest koerast koosnevas rühmas ja tutvub iga koeraga. Kohtunik jälgib katse vältel iga koera käitumist erinevates olukordades.

Veetöö
Koera ujumistahet hinnatakse veelinnu äratoomise abil veest.
Koerale tehakse kaks äratoomissooritust s.t. lind visatakse vette kahel (2) korral: teise viske ajal tehakse ka jahipüssi lask õhku, lind visatakse paadist ning äratoomise distants peab olema vähemalt 20 meetrit.

Otsimine
Otsimisalale paigutatakse viis (5) saaklindu nii, et lühim äratoomise distants on vähemalt 50 meetrit. Koer koos juhiga kutsutakse stardipaigale. Koer on juhi kõrval. Jahipüssist lastakse lask õhku. Samal ajal visatakse kuues saak otsimisalale. Koeral peab olema võimalus näha saagi viskamist, aga mitte tingimata saagi kukkumiskohta. Kohtuniku loal saadab juht koera otsima.

Jäljeajamine
Umbes 80 meetri pikkune jälg veetakse elutu küülikuga või metsjänesega maastikku arvestades nii, et kohtunik võib kõrvalt jälgida koera tööd nii jäljel, kui ka saagi juures. Koer peaks saagi eelistatavalt omaalgatuslikult ära tooma.

4. SAAK

Katses tohib kasutatakse ainult nn. elutut saaki.
Saaklinde peab olema vähemalt kahte eri liiki. Vees töötamisel peab kasutama veelindu. Jälge veetakse elutu küülikuga või metsjänesega, mis tohib kaaluda 1,5-3 kg. Kõigil osalevatel koertel peab olema sama liiki saak. Saak peab olema heas korras. Külmutatud saak peab olema täielikult sulanud.

5. TÕUKATSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Hindamine
Koera hindamisel tuleb kohtunikul arvestada üldsooritust. Kohtunik peab püüdma toimida nii, et koer saab soorituste ajal kogu võimaliku abi oma eelduste näitamiseks.
Kohtunikul on õigus testida koera erinevates olukordades mitu korda, et saada võimalikult põhjalik ettekujutus koera eeldustest ja iseloomuomadustest.
Kõiki osasooritusi hindab sama kohtunik.

Katse katkestamine
Kohtunikul on õigus katse katkestada, kui koera ja juhi vaheline koostöö on nii puudulik, et katse sooritamine ei õnnestu või kui koeral on selliseid omadusi, mille tõttu katse jätkamine pole soovitatav.

Kohtunikul on õigus katse katkestada, kui koeral pole enam võimalust saada aktsepteeritud tulemust või järgnevatel põhjustel:
- täiesti ebapiisav töötahe
- ilmne paugukartlikkus
- keeldumine saagi toomisest, toomise poolelijätmine või pidev saagi pillamine
- saagi lõhkumine
- keeldumine veetööst
- agressiivsus teiste koerte või inimeste vastu
- pidev ja häiriv vingumine või haukumine
- juhi kontrolli alt väljumine

Lisaks eelnevale tuleb katse katkestada, kui koer on saanud viga tema sooritusi häirival viisil. Katkestamise põhjus ja see, kelle pärast katse katkestati, tuleb märkida hindamislehele.

Autasustamine
Koera sooritust hinnatakse põhimõttel sooritatud – mitte sooritatud. Katse kõik osad peavad olema sooritatud, et koer võiks saada katse tulemuse sooritatud.
Hinnang kirjutatakse Eesti Retriiverite Tõuühingu aktsepteeritud hindamislehele.
Sooritatud katse eest antakse koerale aukiri.

A.RETRIIVERITE TÕUKATSETE SOORITAMISE JUHEND
1. ÜLDIST

Koerte omaduste ja iseloomujoonte hindamine tõukatsetel eeldab võimalikult sarnaste ja võrdsete katsetingimuste loomist kõigile osalevatele koertele.
Katsetel nõutakse alati ühesugust sooritusjärjekorda: veetöö, otsimine, jäljetöö. Koerte sooritusjärjekord määratakse loosiga, aga alati nii, et ühes rühmas on vähemalt kaks (2) samasoolist koera.

2. KATSETE KORRALDAMINE

Katseid taotledes tuleb alati järgida nende kohta käivaid reegleid ja määrusi.
Kohtunike kutsumisel tuleb alati arvestada katsetele algselt planeeritud koerte arvu. Juhiseks võib pidada seda, et üks kohtunik tohib ühel päeval hinnata maksimaalselt 16 koera.

Kohtunikud kutsutakse alati kirjalikult.

Kohe pärast registreerimise lõppu teatatakse kohtunikule osavõtvate koerte arv.

Tõukatsete kohtunikuna stazheerida sooviv isik võtab ise ühendust ja lepib kokku katset korraldava toimkonnaga ning võib stazheerida juhul, kui saab kirjaliku loa korraldustoimkonnalt koos kohtuniku nõusolekut kinnitava allkirjaga.

3. SOORITUSTE KIRJELDUS

Sotsiaalne käitumine
Kohtunik kogub enda ümber ja soorituspaiga lähedusse eelistatavalt kuus (6) koera koos nende juhtidega. Rihmastatud koerad moodustavad poolkaare kohtuniku ette. Kohtunik seletab lühidalt katse kulgu ja ajakava. Samal ajal tutvub kohtunik iga koeraga ja jälgib koerte käitumist rühmas.

Veetöö
Rand peab olema lihtne ja selline, et vees sumamis maa oleks võimalikult lühike. Veeala peab olema nii suur, et koeral poleks kiusatust väljuda veest vastaskaldal ega minna saaklindu tooma mööda kallast või muuli.
Igale koerale tehakse kaks veest toomise katset, visates vette kaks veelindu. Esimene katse seisneb selles, et lind visatakse vette kaldalt. Teise katse puhul visatakse lind vette paadist ja viskega koos lastakse jahipüssist lask õhku. Juht hoiab koera soorituse alguses rihma otsas.
Laskja võib olla kas kaldal või vees, kuid vähemalt kuue (6) meetri kaugusel koerast. Koer tohib näha laskjat lasu ja viske ajal.

Otsimine
Otsimisala peab olema selline, et koer ei näe seal töötades kogu aeg oma juhti. Maa-alale paigutatakse viis (5) saaklindu nii, et koer neid ei näe. Otsimiskatsel tohib juht liikuda märgitud kaugusel ja saata koera saaki tooma eri kohtadest. Liikuv otsimine eeldab seda, et saak on paigutatud piisavalt kaugele märgitud liikumisalast.

Koer tuleb rihma otsas otsimispaigale ja juht paneb ta istuma oma vasaku jala juurde nn. Lähteasendisse. Siis lastakse jahipüssist lask õhku ja visatakse otsimisalale kuues (6.) saaklind. Koeral peab olema võimalus näha viset, aga mitte tingimata kohta, kuhu saaklind kukub.

Laskja on viske suunas, umbes kuue (6) meetri kaugusel koerast. Vajadusel ja kohtuniku loal võib saagi viskaja teha koera tähelepanu püüdmiseks enne lasku häält. Saaklinnud laiali paigutanud inimesed lahkuvad alalt enne, kui koer saadetakse saaki ära tooma.

Pealtvaatajad paigutatakse viisil, et nad ei sega koera ja juhi tööd. Teised koerad peavad olema väljaspool nägemisulatust ja piisavalt kaugel soorituskohast.

Jäljeajamine
Veetud jälje pikkus on umbes 80 m. Jälg veetakse elutu küülikuga või metsjänesega maastiku loomulikke liikumisradasid arvestades. Veetud küüliku või metsjänese asemel võib jätta jälje lõppu teise jänese ja jäljevedaja lahkub kohalt jälgi segamata.

Kohtunikul peab olema võimalik näha koera liikumist mööda jälge ja käitumist jänesega.

Jäljed on üksteisest umbes 50 m kaugusel ja kõrvutiasuvad jäljed püütakse vedada kaares vastassuundades. Avamaastik, harv taimestik ja tugev tuul eeldavad jälgede vahelise distantsi suurendamist.

Jälje vedamise ajal peavad koerad olema väljaspool nägemisulatust.

B. JUHISED RETRIIVERITE TÕUKATSEID HINDAVALE KOHTUNIKULE
1. ÜLDIST

Kohtunikud peavad järgima reegleid ja juhendeid. Hindamise põhieesmärk on määratleda, kas koera iseloom on omane sellele retriiveritõule ning kas koera on võimalik koolitada jahil käimiseks ja/või jahikatseteks. Katse on test ja parima koera valimine pole sobilik.

Kui mõnda osasooritust on raske hinnata, siis tuleb otsustada, kas koera kogusooritust saab lugeda arvestatuks või mitte. Kohtunik otsustab saadud üldmulje põhjal. Kui koera kõik osasooritused on arvestatud, loetakse sooritatuks ka katse tervikuna.

Hindamise alguses räägitakse koerajuhtidele lühidalt katse põhimõttest ja nimetatakse muuhulgas ka koht, kus saab koeri enne katset ujutada. Täpsemad juhendid antakse igale koerajuhile soorituskohal.

Pärast vee- ja otsimistööd annab kohtunik koera soorituse kohta suusõnalise hinnangu. Selles tuleb mainida, kas koer osaleb jäljeajamises või mitte. Jäljele pääsemise eelduseks on koera seniste soorituste arvestamine.
Näiteks kui koer vigastas saaki, siis ta jäljele ei saa, sest on juba selge, et ta ei oska saagiga ümber käia.

2. OMADUSTE HINDAMINE

Sotsiaalne käitumine
Retriiverid suhtuvad tavaliselt sõbralikult ja aktsepteerivalt võõrastesse inimestesse ja koertesse. Hindamisel peab arvestama retriiverite tõustandardites mainitud iseloomuomadusi.
Ilmselgelt ara, ründava või ülierutunud koera käitumine tuleb lugeda puuduseks. Mis tähendab ka seda, et koer ei osale järgmistes sooritustes.

Ujumistahe
Retriiverid töötavad meelsasti vees.
Sooritust ei loeta edukaks koeral, kes ei lähe ujuma või kes läheb vette ainult pideva julgustamise peale. Sooritust võib korrata, kui kohtunik on veendunud koera oskustes.
Veetöö ebarahuldavalt sooritanud koer ei osale otsimistöös.

Otsimistahe
Retriiverid töötavad iseseisvalt, innukalt ja oma kiirust säilitades kogu otsimistöö ajal.
Selgelt raugevat või olematut otsimistahet ei loeta sooritatuks. Sooritatuks ei saa lugeda ainult pideva sunniga töötava koera otsimistööd.

Äratoomistahe
Retriiver peab võtma saagi kõhklematult ja omaalgatuslikult.
Eri saakide puhul võib juht koera veidi julgustada, ka võib kohtunik natuke aidata. Koer peab siiski tooma kõiki katses kasutatavaid saagiliike.
Korduvad julgustamised või koera korduv keeldumine äratoomisest viivad selle osasoorituse mittesooritatuks lugemiseni.

Saagihaare
Kõige parem saagihaare on pehme ja kindel. Saagi loopimine ilma seda rikkumata või kerge haare on aktsepteeritud.
Saagi peal püherdamine, sellega mängimine või saagi lõhkumine ei ole aktsepteeritud. Kui kohtunikul on kahtlus, et koer on saagi lõhkunud, tuleb tal selles veenduda enne lõpliku hinnangu andmist.

Äratoomine
Soovitatav on saagi kiire toomine juhile kätte. Kerge aeglus ja saagi pillamine juhi lähedale on lubatud.
Kui koer jätab mitmed äratoomised pooleli, märgistab tihti reviiri või ei too veelindu kaldavette, ei loeta seda osasooritust sooritatuks.

Püssilasule reageerimine
Retriiverid on püssilasu ajal rahulikud, keskendunud ja hääletud. Kerge rahutus ja vaikne häälitsemine on siiski lubatud.
Koer, kes ilmselgelt kardab püssilasku, kaotab seetõttu tegutsemisvõime või on häirivalt häälekas, ei läbi osasooritust.

Jäljeajamine
Retriiverid töötavad iseseisvalt ja lahendavad neile antud ülesande juhile liialt toetumata. Koer, kes ei tööta iseseisvalt või kes näiteks ei julge omaalgatuslikult jäneseni liikuda, ei läbi osasooritust.
Selle osasoorituse käigus hinnatakse koera eneseusaldust ja algatusvõimet.

Koostöö
Retriiverid teevad oma juhiga hästi koostööd. Edukalt läbitud soorituseks on vaja, et koer oleks omaniku kontrolli all.
Koer, kes ei hooli juhist, on alistunud või hirmul, ei läbi osasooritust.

Üldmulje
Ülesannete sooritamise põhjal moodustub koera omadustest üldmulje. Kokkuvõte püütakse koostada võimalikult positiivses võtmes, kuid ära tuleb mainida ka selged vead. Vajadusel mainitakse üldmuljes ära ka instinktide kasutamine.